Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi.
„Ooooh…” oli esimene asi, mida mu tulevane elukaaslane mulle ütles – ja seejärel sõnatuks jäi. Asi polnud paraku siiski minus, vaid vaates, mis avanes märtsihommikuse Zermatti nõlvalt, kuhu me ülejäänud suusaseltskonnast mõni minut varem jõudnud olime.
Asjaolu, et Andrea oli ja on suusainstruktor, muudab selle vaimustusohke tähendust radikaalselt. Alguses Saksamaal, seejärel kuus aastat Skandinaavias algajaid suusatama õpetanud Andrea jaoks oli see esimene hooaeg Šveitsis, kuid varasematel aastatel ega kuudel ei olnud midagi võrdväärset pakkuda päikeseküllasele märtsile, kui kogu suusakeskus muutus piltpostkaardilikult kauniks. Märtsikuine Zermatt lihtsalt sunnib inimesi armuma, suusatamisse ja teineteisesse, ning ma allusin sellele loodusseadusele vastuvaidlemata.
Alpid pakuvad midagi nii neile, kes klassikaliselt kauneid laskumisi armastavad kui ka neile, kes pigem lendavad kui mööda lund edasi liuglevad. Foto: Shutterstock
Zermatt
ei ole tüüpiline koht, kus madalalt maalt tulevad inimesed esimest korda suusad alla panevad ja suusaliftini ukerdavad. See on kallis koht ja täis musti radu, kus kihutavad šveitslased, kellele pandi suusad alla päeval, kui nad seisma õppisid. Ent algajaid pole siiski päris unustatud, mõned leebed sinised ja rohelised rajad on täitsa olemas koos imeliste instruktoritega, kes minusugused eluga mäest alla toovad.
Rongisõidud Šveitsi Alpides on alati kaunite rongireiside edetabelite tipus olnud. Foto: Shutterstock
Miks on siis Alpides, kus mõni suusakeskus asub igas riigis igal mäenõlval, üks kauge küla muutunud nii ihaldusväärseks? Vastus on lihtne – Zermatt lihtsalt on täiuslik. See on selline Alpide suusakeskus, nagu üks suusakeskus olema peab. Sellesse ainsasse külla Matterhorni Šveitsi poolel on reisijad katkematu jõena voolanud alates päevast, kui briti seikleja Edward Whymper 150 aastat tagasi esimest korda kõnealuse müütilise mäe otsa tõusis.
Uut sel hooajal Alpides
Rohkem sinist Les Deux Alpes’is
Uus, 10 miljonit eurot maksma läinud sinine rada tähendab, et nüüd on võimalik sõita peaaegu 2000 m alla külasse ainult mööda siniseid ja rohelisi radu – tehes selle üheks atraktiivsemaks paigaks algajatele mäesuusatajatele. Vaata lähemalt 2alpesnet.com.
Saalbach-Hinterglemm kasvab veel suuremaks
Uus rada ja gondel naabruses asuvasse Fieberbrunni on selle Zell am Zee lähedal asuva kuurordi teinud Austria kõige suurema ühendatud radadega kuurordiks, kus nüüd on kokku 270 km radu. Seal on ka kõige rohkem kiirsuusalifte maailmas – 95 protsenti kõikidest liftidest. Liitke siia veel suusatsirkus ja head restoranid ning saate ilmselt selle hooaja parima suusapuhkuse paiga. Vaata lähemalt saalbach.com.
Mont Blanc avaneb
Entreves on avatud uus lift, mis viib 3460 m kõrgusele Mont Blancil. See ei tähenda mitte üksnes 360kraadist vaadet, vaid ka vaimustavaid off-piste-radu Charmonix’sse ja Courmayeuri.
Tänapäeva autovaba Zermatt on täis värvikates suusarõivastes kuuma šokolaadi luristavaid päevitunud nägudega suusaturiste, kes pärast pikka päeva mäel ostavad lehmateemalisi suveniire ja Šveitsi käekelli. Ja on üks asi veel, millele keegi vastu panna ei suuda – absoluutselt kõik tõstavad oma kaamera, et teha pilti võimsast mäest.
Zermatti küla on autovaba väike asula majesteetlike mägede vahel, mis on täis kauneid hotelle ja restorane. Foto: Shutterstock
Matterhorn
ei ole ei Šveitsi Alpide ega üldse Alpide kõige kõrgem tipp, kuid selle perfektne kolmnurkne kuju muudab selle kõige võimsamaks tipuks – ja kahtlemata kõige pildistatumaks. Ainult viieminutilise jalutuskäigu kaugusel enamikust hotellidest asuv Kirchstrasse sild on ideaalne koht päikeseloojangu vaatamiseks.
Kel pangakaart kannatab, saab seda kõike vaadata veel lähemalt – helikopterisõidul ümber mäetipu. Tuttav piloot, kes on neid sõite tuhandeid kordi teinud, on oma tööga kõige rahulolevam inimene, keda ma kunagi kohanud olen. Ta ütleb, et vahel lendavad nad mäele nii lähedale, et näevad suusatajaid – ja naeratusi nende näol. See ütleb Šveitsi suusaradade kohta vist kõik.
Parimad suusakeskused Prantsuse Alpides
Val Thorens
Val Thorens on Euroopas kõrgeim (2300 m) ja üks suurimaid (600 km ühendatud radu) nii kõrgel asuvaid suusakuurorte kogu maailmas. Ühendatud on parimad suusatamisvõimalused ja suurepärane atmosfäär, nii et igaüks saab kogeda unikaalset Val Thorensit ja nautida parimat võimalikku suusapuhkust. Vaata lähemalt valthorens.com.
Alpe d’Huez
Tõeline paradiis neile, kes armastavad lund ja õuesolekut. 1936. aastal alguse saanud keskus asub 1860 m kõrgusel lõuna suunas avaneval platool Grandes Rousses. Alpe d’Huez’ suusaala paikneb mitmete mägikülade (Auris-en-Oisans, Huez, Ozen-Oisans, Vaujany, Villard-Reculas, La Garde ja Le Freney) läheduses. Piirkonna kõrgeimast punktist, 3300 m kõrgusel asuvast Pic Blancist avaneb hunnitu panoraamvaade enam kui viiendikule Prantsusmaast. Vaata lähemalt alpedhueznet.com.
La Plagne
Prantsuse Alpides asuv La Plagne sobib talviseks ja suviseks perepuhkuseks, paikneb 1250–3250 m kõrgusel. 50 aasta jooksul on keskus rahvusvaheliselt väga populaarseks muutunud ning seda just tänu pikkadele (kokku 225 km) ja iga taseme jaoks midagi pakkuvatele suusaradadele. Euroopas on seitse bobikelgurada ning üks neist asub La Plagnes’is. Vaata lähemalt winter.la-plagne.com.
Lennunõu
(Mauri Saarend, Estravel)
Zermatti puhul on kõige praktilisemad lennujaamad Zürich ja Genf Šveitsis ning Milano Itaalias. Sealt edasi tuleb niikuinii liikuda maad mööda, enamasti rongiga. Sõiduautoga päris Zermattini ei pääsegi, nii et viimased kilomeetrid peab ikka läbima rongi või taksoga.
Vaid lennuhinda vaadates on Milano ilmselt odavam valik. Easyjet pakub kaks korda nädalas otselende Tallinna ja Malpensa (Milano põhilennujaama) vahel, Ryanair kolm korda nädalas Tallinna ja Bergamo (mida mõningaste mööndustega ka Milano lennujaamaks võib pidada) vahel. Käsipagasiga piirdudes algavad edasi-tagasilennu hinnad isegi vaid 100 euro kandist. Tõsi, suusareisile minnes ei ole ainult käsipagasiga reisimine ilmselt väga praktiline ning suurema kohvri ja suuskade kaasavõtmise soov tõenäoliselt mitmekordistab hinna.
Sestap võib Šveitsi linnadesse lendamine kokkuvõttes siiski mõnikord parem idee olla. Seda enam, et Šveitsi raudtee toimib (erinevalt Itaalia omast) jätkuühendusteks väga hästi ja efektiivselt.
Finnairi (läbi Helsingi) või Lufthansa (läbi Frankfurdi) pagasiga hinnad algavad umbes 250 eurost edasi-tagasi; Saksa firmaga reisides on suuskade vedu tasuta ning suupisted ja joogid lennukis hinna sees. Mõlemad lennuettevõtted pakuvad veidi soodsamaid hindu vaid käsipagasiga reisijale.
