Sel kevadel reastas üks populaarne reisiportaal oma lugejate arvamusele tuginedes Ida-Euroopa kauneimad linnad. Võitis linn, kus me kõik juba käinud oleme, aga mis on 2016. aastaga sedavõrd palju muutunud, et kindlasti peab sinna minema uuesti – Tartu.
“Rahulikum kui Eesti pealinn: ajalooline, taskukohane, nooruslik, intelligentne ülikoolilinn,” kirjeldatakse meile Tartut. Veel aasta tagasi oleks seda linna võinud kirjeldada ka kui üht suurt ehitusplatsi. Korraga olid töös nii uus kaubanduskeskus, kolm hotelli kui ka loomulikult Eesti Rahva Muuseum (ERM). Selleks sügiseks saab kõik valmis ja see Tartu, mis linna sisse sõites silmale avaneb, on sedavõrd teistsugune, et kui tahate nädalalõpureisil mõnd uut kohta avastama minna, pole kaugemale vaja sõitagi.
Ehkki ERMi puhul on terve aasta räägitud rohkem selle restorani köögist (mida ikka veel ei ole) kui ekspositsioonist, on viimane tegelikult siiski peamine põhjus, miks sel sügisel kõik teed Tartusse viivad. Ja muidugi ka hoone ise, mille eest arhitektid kevadel mainekal AFEXi arhitektuurivõistlusel peaauhinna võitsid. Muuseum üllatab vaatajaid ainulaadse arhitektuurilahendusega – aga sõitke ise vaatama!
Kahtlemata jälgivad kõik sportliku hasardiga seda, kas ERM suudab lüüa Eesti populaarseima siseruumides asuva atraktsiooni, Tartu Ahhaa keskuse külastajanumbri, mis oli möödunud aastal pisut üle 213 000 inimese ning on see aasta kulgemas uue rekordi kursil.
Kõik suured näitused võtavad aega ja väsitavad jalgu, nii et selles valguses on tõesti tore, et peale muuseumibuumi on Tartut tabanud ka hotellibuum. Lydia Koidula ja Johann Voldemar Jannseni elukohaks olnud hoone asukohas avas juba suve alguses uksed glamuurne Lydia Ülikooli tänaval. Luksuslikku mugavust taotlevate tubade ja Tallinna hipsterikohvikutega harjunutele mõningast hämmingut tekitava hinnakirjaga restorani kõrval on olemas ka sume ja soe spaa, mis on loodud vaikseteks vestlusteks, muusika kuulamiseks ja puhkuseks kamina ees. Kolm sauna ja puhkeala, kus ootavad lamamistoolid, pehmed rätikud, kurgivesi ja kaminatuli, panevad aja peatuma. (Mitte et see Tartus ka muidu just edasi tormaks.)
Lapsed võivad Lydias küll endal igavusest lõualuud valusaks haigutada, sest neid vaimustab hoopis rohkem mõte novembris avatavast spaahotellist V. Selle saunamaailmas on 11 erineva niiskustaseme ja temperatuuriga sauna, soolamaailmas soolabassein ja soolasaunad ning lõõgastusmaailmas valgusteraapia- ja karavanituba. Loomulikult ei puudu ka mullivannid, Jaapani bassein, laste basseinid ja atraktsioonid ning massaažijugadega lõõgastusbassein.
Ehkki juba kõik eelmainitu hakkab silme eest kirjuks võtma, on tegelikult enim tähelepanu saanud värvikas hostel Hektor (interjööri autor on Jan Skolimowski KAMP Arhitektidest), millele omistas silmapaistvate hostelite portaal Hostelgeeks sel nädalal viis tärni. Hektor Design Hostelis on peale majutuse olemas ka kohvik, raamatukogu, jõusaal ja joogaruum(!), pesupesemis- ja triikimisvõimalus ning nõupidamisruum.
KOLM TOREDAT VÄIKEST ÜLLATUST TARTUS
1. KGB kongide muuseum ja Tartu ülikooli kartse
r
Harjumuspärastele muuseumidele pakuvad Tartus põnevat vaheldust kaks kunagist kinnipidamisasutust, kus algupärane ruumikujundus viib külastajad kaugetesse aegadesse Eesti minevikus. KGB kongide muuseumi ekspositsioonid annavad aimu kommunistliku režiimi kuritegudest sõjajärgses Eestis. Siberi vangilaagritest toodud esemed aga paljastavad küüditamise tõelist palet. Ülikooli pööningul asuv kartser seevastu pajatab patuste üliõpilaste ajalugu.
2. Lodjasõidud Emajõel
Emajõe Lodjaselts pakub laevasõidu-armastajatele võimalusi saada osa iganädalastest purje- ja loodusretkedest. Lisaks loodusekesksetele väljasõitudele korraldatakse Emajõel meelelahutuslikumaid lodisõite, millega sisustada toredaid perekondlikke koosviibimisi – näiteks pannkoogiretkedel kuuleb maitsvate pannkookide saatel lodjamadruste seiklusjutte maalt ja jõelt.
3. Põllumajandusmuuseumi ja trükimuuseumi töötoad
Kui Tartut on väisamas mõni tehnikahuviline, tasub tal kindlasti külastada põllumajandusmuuseumit, kus saab harjutada mootori kokkupanemist. Trükimuuseum ootab aga oma töötuppa kõiki, kes soovivad teha lähemat tutvust iidsete trükitehnikatega. Mõlemad töötoad suudavad kindlasti huvi äratada ka neis, kes pole end kummalgi alal veel proovile pannud.
Ildiko Siimon
Teemad