Estraveli Balti tootesuuna direktor Malle Pottsepp on intervjuu ajaks külastanud 68 riiki ja viibib igal aastal nii puhkuse- kui ka tööreisidel kokku 1,5–2 kuud. Kuigi arvud on muljetavaldavad, tunnistab reisifänn ise, et pole arugi saanud, et nii palju reisib.
Malle Pottsepp on Estravelis töötanud aastast 1992, enne seda oli ta ametis Estraveli tütarfirmas. Alguses tegeles ta sissetuleva turismiga, olles Baltimaade reisikonsultant. Seejärel aitas luua konverentsiosakonna ning korraldas seminare ja konverentse. Praegu on tema hallatav valdkond märksa laiem, ta on Balti tootesuuna direktor, kelle tegevus hõlmab eelnevale lisaks ka agendimüüki ja Estraveli uue pakettreiside brändi Bonatours toimetusi.
Pea 30 aastat turisminduses tegutsenud Malle tõdeb, et aastatega on selles vallas väga palju muutunud ja nii tuleb ka endal reisides pidevalt „puid all hoida“, et kõigega kaasas käia. „Turism on üldse selline valdkond, kus on raske mugavustsooni jääda, sest kõik muutub kogu aeg. Põnevust tööellu lisab asjaolu, et alates 2002. aastast olen ma juhtkonnas ning juhtimise tasandilt firma arengut jälgida ja sellele kaasa aidata on eriti huvitav.“
Töö reisifanaatiku kommipoes
Malle on unikaalne reisisell, sest talle meeldivad nii seljakoti- kui ka pakettreisid ja kruiisid. Lisaks hindab ta tööalaseid võimalusi käia messidel ja muudel sellistel üritustel, tutvumisreisidel ja koolitustel. „Mulle tõepoolest meeldivad igasugused reisid ja no selles mõttes töötan ju õiges kohas – reisifanaatiku kommipoes!“ naerab naine ise. „Kui on kiire eluetapp ja palju organiseerimist, on nii mõnus minna pakettreisile ning lasta kõik enda eest ära mõelda ja korraldada. Samas on väga seikluslik suunduda reisile omal käel, uurida sihtkoha infot ja planeerida marsruuti. Ja tegelikult on pakettreisilgi võimalik vahepeal grupist eralduda ja kas või kohaliku ühistranspordiga ümbrust avastada.“
Varem reisis Malle sageli koos perega – mehe ja kahe tütrega –, aga kuna lapsed on suureks kasvanud, reisitakse nüüd peamiselt kahekesi. Küll on ta saanud uue reisiseltsilise oma nelja- ja pooleaastase lapselapse näol. „Tütardele olen reisipisiku kenasti edasi pärandanud ja mehega on mul hullumoodi vedanud, sest ta naudib reisimist samamoodi nagu mina. Meil on traditsioon veeta oma pulma-aastapäev mõnes toredas kohas, näiteks oleme näinud Balil, Vietnamis, Mauritiusel, Kariibi mere kruiisil… Reisimine on mu kirg ja muutun närviliseks, kui järgmist reisi kalendris kirjas ei ole!“
Kruiis – mugavuse tipp!
Kuhu Malle oma nina väga pista ei taha, on külmad maad. Kuigi talle meeldis väga Island ja ka kaunis Lapimaa on risti-rästi läbi käidud, on eelistatud ikka päikeselised paigad. Seda kindlasti mitte ainult ranna pärast – Malle jumaldab ajalugu ja arhitektuuri ning jalutab heal meelel vanalinnades, ronib mööda varemeid, imetleb templeid, kirikuid ja kõiksugu muid omapäraseid ehitisi.
Malle otsib alati üles hotelli lähedal asuvad pargid ning tunnistab, et tal oleks raske valida ajaloolise kesklinna ja imeilusa looduskoha vahel, kui selleks peaks vajadus tekkima.
„Mulle meeldib väga uusi maid avastada ja seetõttu püüan alati reisi planeerida seni käimata kohta. Jah, muidugi on mul ka lemmikuid, näiteks Horvaatia on suviseks puhkuseks ideaalne, Põhja-Makedooniast lahkusin silmade särades ja Jamaicale tahaksin iga kell tagasi. Aga minu puhul on vist nii, et kõige lahedam riik on alati see, kust ma just saabusin, sest siis on hing optimismi ja emotsioone täis,“ mõtiskleb ta. „Avastamise koha pealt tunduvad kruiisid ehk pealtnäha igavad, aga tegelikult soovitan kõigil proovida – mugavuse tipp on ärgata hommikuti uues riigis, seigelda päev otsa ja jõuda tagasi kambrisse, kus voodi ja kapp on igal õhtul samad ning hea toit ja kultuuriprogramm tagatud. Ja kui mõni riik rohkem meeldima hakkab, saabki kruiisil olles sellest maigu suhu ja edaspidi võib sinna pikemaks ekspeditsiooniks tagasi lennata.“
Kohad, kuhu Malle pole jõudnud, ent tahaks minna, on näiteks Kanada, Madagaskar ja Aafrika keskosa. Vastuseks küsimusele, kas on aga mõni paik, kuhu ta tagasi minna ei soovi, nimetab Malle vaid üht maad – Indiat. Reis sinna oli põnev ning kultuuri- ja ajalootihe, aga räpasus ja vaesus mõjusid väga rusuvalt. Siiski on ta vaikselt hakanud mõlgutama mõtet, et äkki peaks Indiale ikka uue võimaluse andma.
Massaaž on osa kultuurist
Malle fännab kohalikke kööke ja proovib põnevamaid roogi kodus järele teha. „Reisimine on maitsemeeli nii palju arendanud ja üldse mind palju julgemaks teinud, et praegu ajab naerma, kuidas ma esimest korda Dubais olles läksin Carrolsi burgerirestoani sööma, sest ei tihanud kohalikku sööki proovida,“ naerab Malle.
Vahvatesse toidukohtadesse (ja ka muude vaatamisväärsusteni) juhatavad sageli Lonely Planet või TripAdvisor. Malle uurib alati enne reisi välja, mida kohapeal teha, kus käia, milliseid hotelle eelistada, kus einestada ja millist kokteili tasub proovida. Ja alati tellib ta ette ka transfeeri lennujaamast hotelli, et mitte kohalikelt taksojuhtidelt esimese asjana petta saada.
Tänu suurele eeltööle on ta teistele sageli reisijuhiks. Avatud suhtlejana meeldib Mallele uurida giidilt või autojuhilt kohaliku eluolu kohta. Ja mida ta igas riigis püüab veel kogeda, on massaaž. Ka see on osa kohalikust kultuurist!
Enda sõnul on ta aastatega läinud leebemaks ja paindlikumaks. Reisifirma töötajad teavad ju eriti hästi, kuidas kõik asjad turistide seisukohast toimima peaksid, ja eks seda õigust on omajagu taga aetud.
Seiklused otsivad ise üles
Malle on sattunud ka mitmesugustesse seiklustesse, kuigi enda sõnul ta suur seikluseotsija ei ole. Näiteks ei armasta ta kõrgusi, aga Brunei vihmametsa päevasele matkale minnes selgus, et matkama peab ka üle vihmametsa rajatud ainulaadsete sõrestiksildade. Variante oli kaks – kas jääda džunglisse mitmeks tunniks üksi maha või minna seltskonnaga kaasa. Muidugi läks Malle kaasa. Nuttis ja ronis. „See oli jube eneseületus. Samasuguse vea tegin hiljuti Mauritiusel – ühel hetkel rippusin trossiga peenikese laudtee kohal, mis muuseas on pikim omataline kogu Indoneesia piirkonnas, ning olin hirmust täiesti vait. Eestis ma ei lähe isegi Munamäe torni! Sri Lankal mööda kaljuserva lahtisel metallredelil ülespoole rühkides kahetsesin ettevõtmist kohe algusest peale, aga rühkisin jalgade ja käte värinal võiduka lõpuni.“
Malle kardab paaniliselt ka madusid. Viimati ujus pikk valge madu talle vastu Makedoonia hotelli rannas! Ja Arizona ratsamatkal lõgistas madu just Malle hobuse nina ees nii, et ehmunud hobune tegi selle peale õhus 180kraadise pöörde. Argentinas Iguazu looduspargis täiskuuööl džungli ja imeliste jugadega tutvumise matkal oli Malle hirmust hingetu ja rippus kolleegi küljes nagu puuk, kuna giidi sõnul kubises ümbrus roomajatest. Aga hotelli maha ta ka ei tahtnud jääda.
50 meetrit, mis Lõuna-Aafrikas Krügeri rahvuspargis restorani ja hotellituba lahutas, tundus hirmu tõttu tohutult pika distantsina, sest minna tuli mööda hämarat ja džunglihäältega vürtsitatud kiviteed.
Reisimine on investeering
1990ndatel, kui rahal oli teine väärtus ja Eesti inimesed reisisid märksa vähem, küsis üks tuttav Mallelt, et kuidas ta raatsib reisimise peale raha raisata. „Raisata!? Need on ju sellised emotsioonid, mida ei saa raha eest osta! Reisimine on investeering endasse, oma peresse, omavahelisse paremasse läbisaamisse, üksteise tundmaõppimisse, silmaringi laiendamisse. Kui keegi mult küsiks, kas ostad uue pesumasina või lähed reisile, oleks minu vastus ka tollal olnud sama: muidugi reisile!“
Aastatega on lisandunud palju kogemusi nii planeerimise ja sihtkoha valimise kui ka näiteks kohvripakkimise vallas. „Oskus kompaktselt pakkida on tulnud tõepoolest tänu kogemuste najal kogutud teadmistele. Visualiseerin alati enne pakkimist, kui palju võiks mul reisil rõivaid vaja minna. Kohvrid on aastakümnetega läinud pisemaks, mõttetuid asju kaasa ei vea, kõik vedelikud on villitud pisikestesse pudelitesse ja kaasas on alati esmatarberavimid. See on nagu Murphy seadus, et kui need on kaasas, siis haigeks ei jää,“ muigab Malle ja lisab naerdes: „Kui ma reisi viimasel päeval avastan, et pole mõnda riideeset kasutanudki, tõmban selle kohe selga. Et pärast ei saaks öelda, et mõttetu asi oli kaasas!“
Ja on üks asi veel, mida Malle alati reisile kaasa võtab – mustad krõpsuleivad! Ükskõik kui kõva gurmeereisiga on tegu, tekib ühel hetkel musta leiva isu ja siis on ka reisikaaslased rõõmsad, kui ta leivakesed välja võtab.
Malle soovitab: kuhu viia külalised Eestis
„Meie soo- ja rabamatkad oma lõputute laudteede, puhta vee ja kauni loodusega on tõeline vau-efekt igal aastaajal. Kus maailmas saaks veel teha pealinnas linnuvaatlust ja käia rabas nagu meil Paljassaare rannas ja Pääsküla rabas? Ja lisaks meie kaunis ajalooline vanalinn! Võtame seda liiga enesestmõistetavana, aga meie loodus ja Tallinna vanalinn on ka Euroopa inimestele unikaalsed vaatamisväärsused.“
Fotod: Andrus Eesmaa, erakogu
Artikkel ilmus Eesti suurima reisiajakirja TRAVELLER 2020. aasta kevadsuvises numbris.
Teemad