Soome nn käsivarre kõige põhjapoolsem suurem asula Kilpisjärvi asub Helsingist 1200 kilomeetri kaugusel, mis tähendas meile pärast hommikuse laeva pealt mahasõitu varahommikust hilisõhtuni veeremist. Järgmisel hommikul asusime matkavarustuses teele Soome kõrgeima mäe Halti (1324 m)poole, mis asub Kilpisjärvist linnulennult 55 km kaugusel põhjas.TEADMATA LUMEOLUSID, PLAANISIME KUUEPÄEVASE RETKE,
mille jooksul läbiksime matkasuuskadel ja seljakottidega u 130 km, ööbides marsruudile jäävates matkaonnides. Onnid töötavad nii Soomes kui ka mujal maailmas põhimõttel „kes ees, see mees“: kui onn on rahvast täis, tuleb hilinenuil püstitada telk ning ööbida õues. Arvestades, et märtsi lõpus on Põhja-Soomes suusaturismi kõrghooaeg, võtsime meiegi lisaks magamiskottidele telgi kaasa. Õnneks seda vaja ei läinud, sest matkajaid oli äärmiselt vähe.
MATKASUUSKADE EELIS TAVALISTE EES ON, et need ei vaja rada ning nõnda saab sõita, kus aga lund jagub. Murdmaasuusast vähemalt kaks korda laiem suusk on keskosas kaetud kalasabamustriga, mis garanteerib hea pidamise. See on muide väga oluline, kui tuleb sõita mööda mägiseid maastikke. Halti kandis oli matkasuusk ideaalne, laugete tõusudega sobisid mainitud eriomadused väga hästi, vaid järsemate tõusude puhul pidime kasutama käärsammu.
NAUTIMAKS SUUSAMATKA KESET TÜHERMAAD, TULEB HOOLIKALT VALMISTUDA. Lisaks marsruudile ja läbitavatele kilomeetritele tuleb arvestada igasuguste ilmastikuoludega, võimalike hädajuhtumitega, toidutagavara jagumisega ning kõige olulisem – matkakaaslastega, kes üksteisega sobiks hästi nii vaimse kui ka füüsilise vormi poolest.
Meie kolmik klappis kenasti ning kellelgi ei tekkinud 6–8tunniste matkapäevade jooksul probleeme, mis oleks meid teekonda lühendama sundinud või matka ebameeldivaks muutnud. Nautisime ööbimisi matkaonnides ja vestlusi praksuva kaminatule valguses. Päeval kogetu üle muljetanud, saime uue päeva teekonnaks hästi välja puhata.
ILM VAHELDUS PIDEVALT, kogesime nii päikest, tormi kui ka tuulevaikust. Kolmanda matkapäeva, Halti tippu tõusmise hommik sattus olema kõige külmem ja kõige tugevama tuulega. Nähtavus oli piiratud, aga jõudsime siiski suuremate sekeldusteta Soome kõrgeimasse tippu ja kirjutasime nimed tipuraamatusse. Ilm paranes ning edasine päev kulges juba märksa õdusamalt.
PÕHJA-SOOME MAASTIKUD ON LUMMAVALT ILUSAD – üksildased, puutumatud ja maalilised. Kel vähegi pikema suusamatka vastu huvi on, nendele julgeks käsivarre tipus asuvaid matkaonne kindlasti soovitada, neid on palju. Valida saab ka distantsi, teha nii lühemaid kui ka pikemaid matku.
päikseline matkapäev.
Seda, kas lumi kannab või mitte, ei ole kahjuks võimalik ennustada. Kui ei kanna, siis on liikumiskiirus matkasuuskade ja seljakotiga 4 km/h ning kaheksatunnise raske päeva jooksul õnnestub läbida 30 km. Nii meil ka läks ja seda on piisavalt palju, et pärast riiete vahetamist, pursuika küttepanemist ja õhtusöögi söömist uni sind niidukina jalust maha võtaks. Just selline üks hea matkapäev peabki olema.
Soovitused Soome suustama minemiseks
Ajastus
See on tõesti oluline. Assar matkas sõpradega põhjas 20.–27. märtsini. Lootus oli, et kevadine päike on jõudnud lund sulatada ning et öiste külmadega on lumele moodustunud kandev koorik, mis võimaldab mõnusalt üle avaruste liuelda.
Tegelikult oli veel liiga külm ning lumi ei kandnud, aprilli algus oleks kindlasti palju meeldivam aeg olnud. Oluline on ka, et kevadel ei ole põhjas vaja võidelda terava külmaga.
Varustus
Sellise ettevõtmise puhul peaks matkavarustus, eriti saapad, olema läbi proovitud ja sisse töötatud. Hõõruva saapa põhjustatud piinad on suured, nagu üks Assari kaaslane tõdema pidi. Põhjas toimib vaid satelliittelefon, ilma selleta on hätta sattudes mure suur.
Ettevalmistus
Proovi alustuseks teha lühemaid matku Eestis. Ettekujutuse asjast saab nii kätte, aga et tegelikult mõista, mis sul ees seisab, oleks vaja teha vähemalt üks paaripäevane matk. Hea oleks, kui sul oleks ettevalmistus ka juhuks, kui lumi ei kanna ning matk tuleb raske. Kliima soosib sellist ettevalmistust suurepäraselt. Ajaks, mil saabub aeg Soomes matkata, hakkab meie talv ehk kohalik treeninguperiood läbi saama.
Loe lisa: www.luontoon.fi ja www.summitpost.org/halti/154562
Lugu on ilmunud ajakirja Estraveller numbris 6/2014.
Teemad